Pagizuttelu
Pagizuttelusanakse sanotah mostu sanua, kudai nimittäy sen
persounan, kudamua pagizutetah:
Tytöt, läkkiä meččäh! Dima, sinä etgo lähte? A työ, Nikolai
Petrovič, lähtettögo meijänke?
Pagizuttelusanannu käytetäh substantiivoi nominatiivas.
Pidäy eroittua pagizuttelusana subjektas, kudai sežo
enimyölleh on nominatiivas. No pagizuttelusanat nikonzu ei voija olla
subjektannu. Verdailemmo virkehii:
Lapseh vardoijah luonduo. Lapset, vardoikkua luonduo.
Enzimäzes virkehes sana lapset on subjektu, toizes virkehes sana
lapset on pagizuttelusana.
Pagizuttelusana voi olla virkehen allus, keskes, lopus:
Puavil, kunnebo nenga kiirehtät?
Kunnebo nenga kiirehtät, Puavil?
Pagizuttelusana virkehes eroitetah pilkul mollembis puolis. A ku
pagizuttelusana ollou virkehen lopus, ga sit sen iel on pilku, a
lopus on se välimerki, mittumua tarviččou virkeh - čöke,
kyzymysmerki libo kirrahtusmerki:
Älgiä nenga kiirehtäkkiä, lapset.
Kunnebo olet menos, Nina?
Juokse teriämbäh, Dima!