Irallizet sanat
Irallizekse sanakse sanotah moizii sanoi, kudamien avul pagizii libo
kirjuttai tuou ilmi oman mielen (varmuon libo ebävarmuon, tahton,
toivon i m.i.) sih näh, mis on pagin virkehes.
Verdailemmo virkehii:
Lomua hyö vietettih suves Mustanmeren rannikol.
Lomua hyö, tiettäväine, vietettih suves Mustanmeren rannikol.
Lomua hyö, varmah, vietettih suves Mustanmeren rannikol.
Lomua hyö, nägyy, vietettih suves Mustanmeren rannikol.
Lomua hyö, minuu myöte, vietettih suves Mustanmeren rannikol.
Lomua hyö, onnuako, vietettih suves Mustanmeren rannikol.
Voi olla, lomua hyö vietettih suves Mustanmeren rannikol.
Hyö, toinah, vietettih lomua suves Mustanmeren rannikol.
Irallizet sanat voijah merkitä:
-
varmuttu: varmah, tiettäväine ...
Tänäpäi myö, varmah emmo ehti kaččuo sidä fil'mua.
Tiettäväine, muga pidäy ruadua.
-
ebävarmuttu: voi olla, voi sanuo, ozutahes muga,
onnuako, nähtävästi, nägyy ...
Konsertu, voi olla, pietäh meijän školas.
Kerähmöh tuldih, voi sanuo, enimät kyläläzet.
Ozutahes muga, illakse roih vihmu.
Pidäy, onnuako, heittiä vuotandu.
Kalua, nähtävästi, tänäpäi ei puutu.
Lähten iäre, nägyy, ruado ei roi.
-
erilazii tundoloi: ozakse, hyväkse mielekse, pahakse mielekse ...
Mečäs meile vastah puutui, ozakse, mečästäi.
Kai lapset perehinneh tuldih, hyväkse mielekse, lomakse kodih.
Net kohtat, pahakse mielekse, jiädih kaččomattah.
-
jälletysty:
enzimäzekse, toizekse, kolmandekse, jälgimäi i m.i.:
Enzimäzekse, nämmä hommat ei kuuluta sinule.
Toizekse, ole hillembah.
Kolmandekse, pyzy loitomba meis.
-
ajatuksien ilmoittamizen tabua:
toizin sanojen, pehmieh sanojen, kohti paisten, kui sanotah:
Toizin sanojen, tämä ei ole helpo ruado.
Sinä viet iččiedäs, pehmieh sanojen, et ihan hyvin.
Kohti paisten, sinä jo ammussah olet tiä liigu.
Suures ruavos, kui sanotah, suuret passibotgi.
Irallizii sanoi eroitetah pilkul mollembis puolin.